Ajaloost on teada, et esimene eestikeelne laenuraamatukogu asutati Kadrinas 1897. a. vennastekoguduse palvemajja. Palvemaja asus Pargi tänava alguses ja ehitati aastal 1852, maja enam ei ole, see on lagunenud. Praegu tähistab seda kohta kasesalu, mis istutati umbes 1900. aastal. Raamatukogu koosnes vaimuliku sisuga raamatutest ja algselt oli kogus 143 raamatut, aastas kogunes 620 laenutust. Laenutati tasu eest, algselt oli see raamatu paksuse järgi 3-5 kopikat. Laenutajaks oli õde Paula (Pauline Johanna Heinrichson) aastatel 1897 – 1913. Raamatukogu eksisteeris umbes 15 aastat, õde Paula haigestus ja lahkus Kadrinast 1913. aastal. Raamatud kanti lõpuks laiali ja raamatukogu lõpetas tegevuse.

Kadrina haridusselts loodi 1907. aastal, mille loomise eesotsas oli Undla vallakirjutaja Aleksander Krimm ja kirikuõpetaja Johannes Luther jt. Kadrina haridusselts oli väga elujõuline selts. 1912. aastal loodi haridusseltsi juurde tasuline raamatukogu vene-, saksa- ja eestikeelse kirjandusega. Jaan Lemnits oli Kadrina Hariduse Seltsi raamatukogu korraldaja aastast 1914. Praegune Kadrina valla raamatukogu kasvas välja Kadrina haridusseltsi raamatukogust ja sai ametliku alguse 7. aprill 1912. Algul moodustasid haridusseltsi liikmed oma lugejate ringi, kuhu kuulus umbes 20 inimest. Ringi kuulusid ümberkaudsed koolmeistrid, T. Uttendorf, A. Schneider, J.Rumbach, Kadrina elanikud Liisa ja Aleksander Krimm, August Saukas, August Saaga jt. Ringi liikmed tõid kaasa igaüks ühe raamatu ja lisaks maksid sissemaksuks 1 rubla ja sellega osteti raamatukogu tarbeks esimesed raamatud. Neid sai esialgu üle paarikümne. Kogu asus haridusseltsi koolimaja õpetajatetoas. Laenutajaks oli õpetaja August Schneider. Ringi liikmed said lugeda tasuta, teised pidid maksma 1 rubla aastas, laenutusaeg oli 2 nädalat ja viivis nädala eest 5 kopikat, aga näiteks 1927. aastal oli lugemistasu 15 marka. Esimestel aastatel moodustasid lugemismaks ja viivised ainukese sissetuleku, mille eest saadi uusi raamatuid osta, aga raamatuid ka annetati. 1921. a otsustati anda haridusseltsi peo kogu sissetulek 4000 marka raamatukogu kogude täienduseks. Edaspidi saadi haridusseltsilt toetust vähe, sest seltsi rahad läksid uue rahvamaja ehitamiseks. Esimesed raamatud olid valdavalt siiski eestikeelsed – Tammsaare “Noored hinged”, Särgava-Petersoni “Paised”, Vilde “Külmale maale”, Metsanurga “Isamaa õilmed”. Raamatute keskmine ringlussagedus oli aastas uuema ilukirjanduse puhul 10,5 ja raamatuid, mis olid ilmunud enne 1906. aastat, kasutati keskmiselt 6 korda aastas. Töö raamatukogus oli tasuta.
On teada, et raamatud osteti lahtiste lehtedena, köita lasti need Tartus „Postimehe“ raamatupookimistöökojas või siis Rakvere vangimajas, hiljem Imastus invaliididekodu raamatuköitmise töötoas. Kord pärast Esimest maailmasõda ja Kodusõda, kui suurematel köitekodadel puudus materjal raamatute köitmiseks, viidi need Sagadisse Jakob Niivali juurde. Meister sai materjalipuudusest niiviisi üle, et liimis kaante tarbeks rukkijahukliistriga õhukest seinapappi mitmekordselt kokku, seljatagusteks kasutas kodust linast riiet. Paberit kaante katmiseks oli tal veel varasemast ajast tagavaraks.

Aegade jooksul on raamatukogu vahetanud asukohti ja juhatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1917 – 1918 töötas raamatukogus Linda Sookle, Helmi Heinpalu töötas aastatel 1918 – 1920. Rahvamaja sai valmis 1930. aastal ja raamatukogu kasutusse anti II korrusel asuv väike ruum. Vahepeal kolis raamatukogu I korrusele maja lõunapoolsesse otsa ja Teise maailmasõja ajal asus raamatukogus sakslaste staap ja raamatukogu oli paar aastat suletud. Töötajaks oli tookord Anette Spirka 1943 – 1947, Benita Peil töötas raamatukogus aastatel 1947 – 1950, Vaike Kalind aastatel 1950 – 1984, Ene Heide asus tööle 1978.
Vahepeal asus raamatukogu rahvamaja vastas asuvas majas ja alates 1951. aastast kolis raamatukogu uuesti rahvamaja II korrusele väikesesse saali. Tasapisi sai raamatukogu ruume juurde, lõpuks kasutati juba 6 rahvamaja ruumi. Raamatute säilitamistingimused rahvamajas olid väga halvad – niisked ja pimedad ruumid, lagi tilkus läbi, riiulite jalad kõdunesid jne.

Sirvides raamatukogu aruandeid jäi silma mitmeid huvitavaid fakte raamatukogu ajaloost.

1948. aastast kuni 1994. aastani kuulus Kadrina raamatukogu juurde Neeruti haruraamatukogu.
Juhatajana töötas seal Else Wunderlich 1952-1982.

1974. aastal toimus raamatukogude tsentraliseerimine, kus kõik raamatukogu raamatud liideti Rakvere keskraamatukogu varade hulka ja aastaid hiljem jälle tagasi oma raamatukogu varade hulka. Milline suur töö raamatukoguhoidjatel sellega kaasnes- kõik eksemplarid tuli uuesti arvele võtta. Raamatufondi suurus oli 15 289 eks raamatuid ja lugejaid 769.
Raamatukogu oli kehvas seisus, lagi ja trepikoda tilkusid läbi, aknaraamaid olid nii mädanenud, et ainult ühte akent oli võimalik avada. Vaatamata sellele korraldati üritusi. Raamatukogu juures tegutses 1971 – 1986 Eesti Looduskaitse Seltsi Rakvere osakonna Kadrina sektsioon, mida juhtis raamatukoguhoidja Vaike Kalind. Koos korraldati erinevaid üritusi. Aktiivsemad osalejad olid Elsa Kadak, Salme Döring, August Piiskoppel, Hilja Unt, Alic Ivask, Valve Olesk, Enn Loik, Õie Sauks jt.

1975. aastal loodi raamatukogu juurde Eesti NSV raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsioon, millest kasvas välja 2009. a MTÜ Kadrina Kirjandusklubi. Raamatusõprade ühingu Kadrina algorganisatsiooni tegevuse initsiaator oli Hilja Hunt, hiljem tegeles sellega Tiiu Uusküla ja alates 1978. aastast Ene Heide. MTÜ Kadrina kirjandusklubi asutajaliikmed olid Jaanus Reisner, Ene Heide, Tiiu Kaare.

1978. aastal pärast Viljandi Kultuurikooli lõpetamist suunati Ene Heide (Loo) Kadrina raamatukogu juhataja ametikohale. 2002. a algusest töötab Ene Heide ühendatud Kadrina valla raamatukogu (Kadrina, Hulja, Kihlevere, Viitna, Vohnja) direktorina.

1981. aastal koos Lääne-Virumaa keskraamatukogu abiga valmis kaartkataloog, mis peegeldas täielikult Kadrina raamatukogu kogusid. Varem Kadrina raamatukogul kataloog puudus ja seega puudus ülevaade raamatukogu kogudest. Toimus temaatiline õhtu „Kongressist kongressini“, kus Kadrina külanõukogu esimees Erna Piht andis üevaate viisaastaku saavutustest.

1983. aastal tegutses raamatukogu juures raamatukogu ring õpilastele. Sellesse ringi kuuluvate lastega tegelemine oli aasta huvitavam töö. Lapsed käisid koos igal neljapäeval.

1984. aasta jäi meelde sellega, et läks pensionile kauaaegne töötaja Vaike Kalind, kes oli raamatukogus töötanud 34 aastat.

1991. aastal läks raamatukogu Kadrina vallavalitsuse alluvusse.

1993. aastal lühendati Kadrina raamatukogu tööaega tunni võrra, külakogudes 2 tunni võrra, põhjenduseks oli suur rahapuudus.

1994. aastal toimus kogude inventuur, mis kestis 2 kuud. Samal aastal likvideeriti Neeruti haruraamatukogu ja tööle asus Kadrina raamatukogusse raamatukoguhoidjana Anneli Sild (Eller), kes töötas aastani 2005.

1995. aastal asus Kadrina raamatukogusse tööle bibliograafina, hiljem ühendatud Kadrina valla raamatukogu peaspetsialistina Tiiu Kaare.
1995. aastal pakuti raamatukogule võimalust kolida Kadrina külanõukogu endistesse ruumidesse Viru tn 2 asuvasse majja. Maja oli ehitatud 1974. Sellise ettepaneku tegi tollane abivallavanem Mati Käbin. Võttis veel 2 aastat aega, enne kui ruumid said remonditud ja raamatukogu kolitud.

1996. aastal registreeriti 936 lugejat, külastusi 11 552, laenutusi 29 374. Meeldejäävamaks ettevõtmiseks oli kirjandusõhtu „Kadrina vald eile, täna ja homme“. Töötajad pakkisid raamatuid ja puhastasid fondi, olid elevil uue maja ootuses.

1997. aasta algas uutesse ruumidesse kolimise tähe all ja muutus ka raamatukogu nimi, Kadrina raamatukogust sai Kadrina Valla Raamatukogu. Tookordne vallavanem Jaan Stern avas 7. aprillil pidulikult vastremonditud ruumid. Muudeti lahtiolekuaegu – raamatukogu jäi avatuks 6 korda nädalas.

1998. aastal algas raamatukogus arvutiajastu, osteti ATP Tarkvara programm “Kirjasto 3000”, alustati elektronkataloogi loomisega. Raamatukogu sai endale esimese arengukava aastateks 1998 – 2003. Aastas registreeriti lugejaid 1068, külastusi 15 131, laenutusi 41 002.

Aasta meeldejäävaim üritus oli sõjameenutuste õhtu, kus oma mälestusi jagasid Valdeko Niit, Heino Sirvel, Guido Veersalu, Eduard Soorand ja Endel Tonka. Huvitavaks kujunes klubiõhtu, kus sõdurinalju pajatas ajakirjanik Samuel Golomb ja kohtumine kirjanik Aarne Biiniga.
Raamatukogu võõrustas külalisi Soomest Lappeenrannast ja Lääne-Virumaa raamatukogutöötajaid.

1999. aastal algas tihe koostöö Jaanus Reisneriga, kes tegutses Kadrina vallavolikogu kultuurikomisjoni esimehena.

Raamatukogu külastasid delegatsioonid sõprusvaldadest Rootsist ja Norrast, ERÜ maaraamatukogude sektsiooni seminarlaagrist osavõtjad, kolleegid Jõhvist, Viljandimaa ja Järvamaa raamatukogude ja vallavalitsuste töötajad. Aastas registreeriti lugejaid 1097, külastusi 15 204, laenutusi 38 883.

2000. aasta märksõnaks oli Eesti Raamatu Aasta. Raamatukogus toimus rida huvitavaid üritusi – kohtumisõhtu Eesti Meditsiiniraamatukogu direktori Milvi Tedremaaga – teemaks raamatu-ja värviteraapia, kohtumine luuletaja Doris Karevaga, käsitöönäitus, Alviine Pedriksi haua korrastamine. Raamatukogu tuli vallavolikogu kultuurikomisjonis välja ideega korrastada kõigi väljapaistvate kadrinlaste hauaplatsid. Korraldati lastele koos Eduard Leppikuga kirjandusliku pikniku Neeruti mägedes, teemaks Kreutzwaldi kogutud muistendid. Raamatukogu oli Kadrina koguduse pastoritele mälestustahvlite paigaldamise idee autor ja aitas seda mõtet teostada. Kadrina valla Raamatu Aasta toimkond äratas vabariigis tähelepanu oma aktiivse tegevusega. Raamatukogu külastasid Valgamaa kultuuritöötajad. Raamatukogu juhataja Ene Heide alustas tegevust Kadrina vallavolikogu kultuurikomisjoni liikmena (2000 – 2017).

2001. aasta on meelde jäänud raamatukogu reformimise aastana. Alustati ettevalmistusi valla raamatukogude ühendamiseks. Eestvedajaks oli tookordne vallavanem Ain Suurkaev. Toimus huvitavaid sündmusi – külas käisid Hermann Knüpffer Saksamaalt, Nasta Pino, Heilo Aadla, Ilmar Särg. Elavat huvi pakkus kirjastuse „Varrak“ raamatute müük. Ene Heidet tunnustati Lääne-Virumaa 2001. a parima maaraamatukoguhoidja tiitliga.

2002. aastal alustati tööd ühtse vallaraamatukoguna – ühendati Kadrina, Hulja, Kihlevere, Vohnja ja hiljem, 2006. aastal ka Viitna raamatukogu. Kadrina raamatukogust sai juhtiv ja koordineeriv keskus, Hulja, Kihlevere, Vohnja ja hiljem ka Viitna raamatukogu muutusid filiaalideks. Oldi esimesed ühinejad vabariigis. Ühinemine toimus valutult ja hiljem jagasime kogemusi ka teistele maakondadele ja valdadele. Palju aitas kaasa tolleaegse vallavanema Ain Suurkaevu oskuslik ja tark juhtimisstiil. Direktoriks määrati Ene Heide.

Kadrina valla raamatukogu ühendatud süsteemi käisid sel aastal uudistamas Paldiski õpetajad, külalised Soomest, Rootsist, Norrast ja raamatukogutöötajad Harjumaalt.
Huvitavaks ettevõtmisteks kujunes kirjastuse „TEA“ raamatute müük ja kohtumine kirjanik Mihkel Mutiga.

2003. aasta oli Kreutzwaldi aasta. Nimelt oli 200 aastat tagasi sündinud Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas poisslaps, kellest sirgus oluline juhtfiguur Eesti kirjandusmaastikul – Fr. R. Kreutzwald. Kogu tegevus oli pühendatud Kreutzwaldi sünniaastapäevale, suuremaks ürituseks oli Eesti Kirjandusmuuseumi rändnäituse “Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg” avamine Kadrina raamatukogus. Huvitavaks ettevõtmiseks oli veel Enn Mälgandi stsenaariumi järgi lavastatud näitemäng “Aida-Vidri vaadandus: Pildikesi lauluisa noorusaegadest”. Huvitav oli jälgida etenduse proove raamatukogus riiulite vahel. Põnevaks kujunes ka kohtumine kirjanik Olev Remsuga. Lõpuks sai teguderohke Kreutzwaldi aasta lõpetatud ja näidend rahvale raamatukogus ette kantud, mis võeti väga soojalt vastu.

Aasta lõpus ühines Kadrina valla raamatukogu raamatukoguprogrammiga URRAM, alustati teavikute sisestamist.
Raamatukogutöötajad võtsid vastu külalisi Taanist, Rootsist ja Saksamaalt.

2004. aastal alustati Kadrina, Kihlevere ja Hulja raamatukogus elektroonilise laenutusega. Huvitavamad kirjandusõhtud toimusid koos ajakirjanikega Rein Sikk, Enn Mälgand, Inna Grünfeldt, Toomas Herm. Meeldejääv oli kohtumine kirjanik Erik Tohvriga. Raamatukogu tegemisi käisid uudistamas kolleegid Läänemaalt, poliitikud Liisa Pakosta, Mart Laar, Vello Tafenau.

2005. aastal vähenes personal ühe töötaja võrra, Anneli Sild suundus tööle Kadrina keskkooli raamatukogusse. Elektroonilise laenutusega alustas Vohnja filiaal.

Aasta jäi meelde ka sellega, et vallavanem Ain Suurkaev andis ametiposti üle vallavanem Aivar Lankeile, kes tuli välja ideega, luua külla, kus kunagi ei olnud raamatukogu tegutsenud, Kadrina valla raamatukogu filiaal.

Aasta meeldejäävamad üritused olid kohtumisõhtud Lauri Vahtrega ja Hardo Aasmäega

2006. aasta mahukam ja meeldejäävam tegevus oli Viitna filiaali loomine endistesse Lahemaa rahvuspargi kontori ruumidesse Puraviku 1-5. Uue raamatukogu loomine ja töötaja väljaõpe lasus Kadrina põhikogu töötajate Ene Heide ja Tiiu Kaare õlul. Viitna filiaal avati 1. aprillil 2006.

Meeldejäävamad üritused olid kohtumisõhtud professor Urmas Nõmmikuga ja peapiiskop Andres Põderiga ning kirjandusõhtud Jan Kausi, Maimu Bergi, Ülo Tuuliku ja Maire Liivametsaga.
Raamatukoguga käisid tutvumas Türi valla raamatukogude ja vallavalitsuse töötajad.

2007. aasta jäi meelde sellega, et Kadrina valla raamatukogu korraldas Lääne-Virumaa raamatukogutöötajate 2-päevase suvelaagri Kadrina vallas. Sel aastal toimus erinevaid huvitavaid kirjandusklubi üritusi, meelde on jäänud külalised Valli Lember Bogatkina, Arvo Kruusement, Erik-Niiles Kross, Peeter Tulviste jt.

AS Elion vabastas 2007. aastal raamatukogu II korruse ruumid, seejärel läks veel 5 aastat päevani, mil ruumid remonditi ja sisustati. Eestvedajaks oli tookordne Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner ja raamatukogu direktor Ene Heide.
Silmaringi laiendav oli raamatukogutöötajate õppereis Soome ja Rootsi raamatukogudesse.

2008. aasta märkimisväärseks sündmuseks oli raamatukoguprogrammi URRAM uuendus, mis lubas jagada lugejatele kasutajatunnuseid ja paroole programmi sisenemiseks. Raamatukogu arenes jõudsalt edasi. Võeti vastu külalisi ja jagati kogemusi Kuusalu valla raamatukoguoidjatele ja vallavalitsuse liikmetele ja Soomest Lappeenrannast.

2009. aastal hakati kasutama ID-kaarti lugejapiletina ja loodi raamatukogu juurde MTÜ Kadrina kirjandusklubi. Alustati projektide kirjutamisega LEADER programmile. Taotlesime toetust ürituste korraldamiseks ja II korruse renoveerimiseks. Meeldejäävad üritused olid kohtumine Marko Mihkelsoniga, Alo Põldmäega, Piret Pääriga ja Cätlin Jaagoga ning noorte luuleõhtud Luulepaus, Luulelünk, Luulesadu. Põnevust pakkusid raamatukogu aktiivsematele lugejatele kultuurireisid Setomaale ja Kilplaste teemaparki.
2009. aasta sügisest tegutses Tiiu Kaare vallavolikogu kultuurikomisjoni töös (2009 – 2017). Tänukiri panuse eest paikkonna kultuurilukku Tiiu Kaarele.

2010. aastal tänu projektitoetusele toius rida suurepäraseid sündmusi – Juhan Viidingu loomingule pühendatud õhtu koos Tõnis Rätsepa ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilastega, luuleetendus „Kahekesi“, kohtumisõhtu Aidi Valliku ja Heiki Vilepiga, kultuurireis Pokumaale, õppereis Tallinnasse Kumusse, Tartusse ERMi, Viljandisse Eesti Pärimusmuusika keskusesse, Viinistu kunstimuuseumi, Heimtali muuseumisse ja rahvuslike toolipatjade töötuba. Loodushuvilistele pakkus elamusi raamatukogus eksponeeritud jahitrofeede näitus. Käsitööhuvilistele oli eksponeeritud vanaemadeaegne peen näputöö.
Lugejaid registreeriti 993, külastusi 16 714, laenutusi 33 419.

2011. aastal renoveeriti raamatukogu II korrus ja ühtlasi MTÜ Kadrina Kirjandusklubi ruumid tänu LEADER toetusele.

Suurenes raamatukogu populaarsus ja hoogustus kasutamine. Lugejaid oli aasta lõpuks Kadrinas 1024, laenutusi 34 866 ja külastusi registreeriti 17 382. Külalisteks kirjandusõhtutel olid Karl Martin Sinijärv, Jürgen Rooste, Paul-Eerik Rummo jt. Kadrina valla raamatukogu oli Lääne-Virumaa aasta raamatukogu 2011. a üka nominentidest.

2012. aastal renoveeris OÜ OTO Ehitus tänu riigieelarvest saadud rahalisele abile ja vallapoolsele toetusele hoone fassaadi. Maja soojustati, krohviti, värviti, ehitati uued varikatused ja trepid. Tänu LEADER toetusele sisustati II korruse ruumid.

Järjepidevalt arendati vallaraamatukogu tegevust, muutes majas tehtavat tööd elavamaks ja külastatavust aktiivsemaks. Alguse sai väikestele vallakodanikele hõbesõle kinkimise traditsioon. Igal aastal emadepäeval ja isadepäeval toimus raamatukogu saalis hõbesõlepidu kuni aastani 2018.

2013. aastal toimus üleminek raamatukoguprogrammi URRAM uuele versioonile U3, mis tekitas suurel hulgal tõrkeid töös. KOP projekti toetusega digitaliseeriti raamatukogus üle 30 aasta hoitud Kadrina EPT vanad filmid. Valminud reklaamfilm võeti kadrinlaste poolt soojalt vastu ja esilinastusel raamatukogu saalis käidi välja idee luua kirjandusklubi juurde kinoklubi. Ene Heide oli Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2013 üks nominentidest.

2014. aastal Eesti Vabariigi aastapäeval andis vallavolikogu Kadrina valla raamatukogu töötajatele Ene Heidele ja Tiiu Kaarele „Aasta tegija 2013“ aunimetuse.
Aasta saavutuseks oli ka raamatukogutöötajate poolt kootud 5- meetrine kaltsuvaip, mis ehib raamatukogu II korruse ruumi. Raamatukogule ehitati invatee ja paigaldati spetsiaalne uksekell. Meeldejäävaks sündmuseks oli kiviaia ladumise koolitus.

2015. aastal kinnitati Kadrina vallavolikogu määrusega Kadrina valla raamatukogu arengukava aastateks 2016 – 2019. Remonditi ja sisustati raamatukogu fuajee ja ehitati invatualett.

Tänu toetusprogrammidele korraldati hulgaliselt tasuta kultuurisündmusi – luuleetendus „Kevad ja suvi ja …“, kus Tõnu Õnnepalu luulet luges Tiina Mälberg ja kontrabassil musitseeris Taavo Remmel. Suurt huvi pakkus salongiõhtu Juhan Viidingu luulest, kus luulet luges Tõnis Rätsep ja akordionil musitseeris Henn Rebane.
Ene Heide valiti Lääne -Virumaa parimaks 2015. a maaraamatukoguhoidjaks ja oli vabariigis Aasta maaraamatukoguhoidja 2015 nominent.

2016. aastal asfalteeriti raamatukogu õueala, rajati välisvalgustus ja teostati I korruse sanitaarremont. Lugejaid registreeriti 1014, külastusi 17 701 ja laenutusi 33 997.
Aasta oli väga tegus, toimus erinevaid ettevõtmisi ja klubilisi tegevusi, maja oli pidevalt rahvast täis. Kadrina valla raamatukogu valiti 2016. aasta parimaks raamatukoguks Lääne-Virumaal.

2017. aastal rajati laenutuspunkt Ridakülla. Laiendati kinoklubi tegevust Huljale. Viidi läbi põhjalik inventuur põhikogus. Organiseeriti erinevad klubiõhtuid, filmiõhtuid, huvireise ja õpitubasid – Kristiina Ehin ja „Naised köögis“, „Kaheksa varbaga kuningas“ Haljal rahvamaja näiteringi esituses, salongiõhtu Tuuli ja Teet Vellinguga, lasteraamatute laat, lastekaitsepäeva tähistamine, hõbesõlepidu emadepäeval ja isadepäeval, noorte omaloomingu pärastlõuna „Luuleleke“, kirjandusõhtu kohaliku autori Erni Kasega, huvireis Seidla tuulikusse ja Ajakeskusesse Wittenstein, jõulukroonide meisterdamise töötuba, vanade puitakende taastamise koolitus, mütsi heegeldamise õpituba, laste jõulukontsert jt. Korraldati Lääne-Virumaa raamatukoguhoidjate päev Kadrinas. Raamatukogu direktor Ene Heide viis Rahvusraamatukogus läbi koolituse projektide kirjutamisest Kadrina valla raamatukogu näitel. Lugejaid registreeriti 1005, külastusi 13 542 ja laenutusi 31 318.

2018. aastal tähistati Eesti Vabariigi 100. juubeliaastat ja Euroopa kultuuripärandi aastat paljude suurepäraste ettevõtmistega. Organiseeriti liikumispuudega inimestele koduteenindus ja Kadrina hooldekodu eakatele 2 korda kuus teenindus. Vallarahvale meeldisid kõige rohkem Siiri Sisaski kontsert ja Sirje Rindbergi Eestimaa erinevate kihelkondade mustritega sokkide näitus, Läsna külateatri etendus „Ma armastasin sakslast“, Rein Siku raamatu „Minu Virumaa“ esitlus, huvireis ERMi, vana mööbli restaureerimise koolitus, klubiõhtu Evelin Ilvese ja Siim Rikkeriga jne. Lastele pakkus elamusi lasteteater Lepatriinu etendusega „Kõige helgem päev“. Üleskutse „Kunst raamatukokku“ raames korraldati mitmeid näitusi – Kadrina kunstidekooli õpilastööde näitus, Priit Kaare leboloomade näitus, Sigrit Peetsi fotonäitus. Huvitegevuse arendamiseks soetati raamatukogule digiklaver. Üleskutse „Laps raamatukokku“ raames kingiti igale uuele väikesele lugejale EV 100 rinnamärk. Laste arv tõusis aasta jooksul 42 võrra. Aasta jooksul registreeriti 1029 uut lugejat, 15 301 külastust ja laenutati 29 007 eks raamatuid.
Raamatukogu külastasid Urve Palo ja Lääne-Virumaa vallavanemad.

2019. a
Kadrina valla raamatukogu arengukava 2020-2023 sai kinnitatud vallavolikogu 27.11.2019 määrusega nr 36 . Toredaks sündmuseks oli raamatute tagastuskasti paigaldamine raamatukogu välistrepile. Tagastuskasti valmistas OÜ Kolm Pluss Üks Tallinnast.

LEADER projekt „Kadrina kogukonna kultuuripuu aastarõngad“ sai positiivse vastuse ja see andis võimaluse pakkuda kogukonnale heal tasemel suurejoonelisemaid, oma kogukonna inimestele tasuta kultuurisündmusi. Kadrina raamatukogus toimus Virumaa kirjandusauhinna kätteandmine Leelo Tunglale, külas oli Sergei Kibus filmiga „Teofrastus“, filmirežisöör Jaanis Valk, kirjanik Katrin Pauts, viisime läbi kunstiteemaliste vestlusõhtute sarja, salongiõhtud Stig Rästaga, Peep Pihlakuga, Tõnu Timmiga, erinevad kontserdid, käsitööde naitus-müük, piparkoogimajade valmistamise töötuba jne.
Registreeriti 1043 uut lugejat, 15 272 külastust ja 31 518 laenutust.
Ajakirjanik Rein Sikk ütles Vikerraadio päevakommentaaris 20. novembril, et Eestis kõige enam Eestit on raamatukogudes. See oli parim toetus raamatukogudele üldse.
Ene Heide pälvis Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi 2019 aastapreemia.

2020. a
Raamatukogus toimus töö vastavalt koroonakriisiaja võimalustele. Covid 19 nõudis uut lähenemist töös ja ajutist kontaktivaba laenutust. Raamatukoguhoidjad leidsid erinevaid lahendusi ja said hästi hakkama. Lugejaid registreeriti 1030, külastusi 15 012, laenutusi 29 614. Huvitavatest ettevõtmistest õnnestusid kunstiteemalised vestlusõhtud, kohtumisõhtud Mihkel Raua ja Indrek Harglaga, klubiõhtud Jarek Kasariga, Tristan Priimägiga, Karl Robert Saaremäega. Populaarne oli vallarahva hulgas käsitööesemete näitusmüük, mida külastas umbes 800 inimest. Lastele toimus rida harivaid ettevõtmisi. Aasta kõige loetavam raamat oli Delia Owensi „Kus laulavad langustid“.
Kadrina valla raamatukogu pälvis Lääne-Virumaa 2020 aasta õpitegu eripreemia.